Epsoni uuring näitab, et rohkem inimesi nimetavad kliimamuutusi kõige kriitilisemaks globaalseks probleemiks – kriisi lahendamise vahendina nähakse tehnoloogiat

Epsoni uuring näitab, et rohkem inimesi peab kliimamuutusi kriitiliseimaks globaalseks probleemiks – lahendusena nähakse tehnoloogiat

I nimesed, kes on sündinud pärast esimest kliimamuutuste ennetamise konverentsi (COP-põlvkond), on lahenduse suhtes optimistlikud, kuid hinna suhtes tundlikud 

Epsoni tänavune kliimaolukorra barometer koondab üle 30 000 inimese vaateid 39 turul, et paremini mõista globaalseid lahendusi kliimamuutustele. Tulemused näitavad, et rohkem inimesi nimetavad kliimamuutusi kõige kriitilisemaks globaalseks probleemiks ja kriisi lahendamise võtmetähtsusega vahendina nähakse tehnoloogiat. Kuna ees ootab AÜE-s toimuv COP 28, keskendub Epson pärast 1995. a. toimunud esimest kliimamuutuste ennetamise konverentsi sündinute ainulaadsele vaatenurgale ning uurib nende kogemusi ja vajadusi võitluses kliimamuutusega.

Juba kolmandat aastat avaldatakse baromeeter ja aina rohkem ilmneb tõendeid katastroofilistest kliimamuutustest: rekordiliselt kõrged meretemperatuurid; rekordiliselt väike Arktika ja Antarktika merejää pindala; äärmuslikud kliimasündmused üle kogu maailma. Üha sagedasemad ebasoodsad sündmused on tõenäoliselt põhjus, miks aina rohkem inimesi peavad „kliimamuutusi” (55%) suuremaks globaalseks probleemiks, kui mistahes muud probleemi, sealhulgas „hinnatõuse” (53%), „vaesust” (37%) ja „konflikti” (23%).

Epsoni ülemaailmne president Yasunori Ogawaütles: "Kuna kahjulikud mõjud suurenevad, peame rohkem kui kunagi varem mõistma hoiakuid käimasolevate kliimamuutuste suhtes. Epson on võtnud endale kohustuse saavutada positiivsete kliimameetmete abil ÜRO kestliku arengu 13. eesmärgi ning pakkuda lahendusi, mis rikastavad elu ja rajavad parema maailma.

„Kliimaolukorra baromeetri abil on meil võimalus haarata kaasa erinevaid geograafilisi piirkondi, põlvkondi ja majandusi ning on andnud meile teavet selle kohta, kuidas kliimamuutused muudavad meie eluviise ja kuidas saame muutustega toime tulla. Leiame, et noorema põlvkonna kuulamine aitab valitsustel, kogukondadel ja ettevõttel positiivseid tegevusi paremini kooskõlastada, et toetada neid, kelle jaoks on kliimamuutused olnud elukestev tegelikkus.”

COP-põlvkond – kliimamuutuste põliselanike optimism

Kuna 28. COP-ni on jäänud vähem kui 50 päeva, on Epsoni tähelepanu keskmes inimeste hoiakud, kes on sündinud pärast 1995. aastal toimunud esimest COP-d. See COP-põlvkond on praegu kuni 29-aastane. Nad on kliimamuutuste põliselanikud,, kes on elanud kogu oma elu aina sagedasemate halbade ilmastikutingimuste keskel. Nende kogemused ja arusaamad peaksid olema tõhusate lahenduste leidmisel tähelepanu keskmes.

Vaatamata piirkondlikele erinevustele selgub kliimaolukorra baromeetrist, et globaalselt on COP-põlvkond ühiselt kõige optimistlikum vanuserühm (võrdne 35–44-aastastega), kellest peaaegu pool (49%) usuvad, et me lahendame kliimakriisi veel nende eluea jooksul. See vastandub vanuserühmadega 45–54 ja 55+, kelle optimism on väikseim, vastavalt 42% ja 32%.

Eesolevatest aastakümnetest sügavalt hoolivate rühmade seas – nii enda jaoks kui ka oma laste kaudu – on optimism meie võime suhtes see kriis lahendada kõige suurem. Kuigi COP-põlvkond on kõige optimistlikum vanuserühm, moodustavad kõige optimistlikuma rühma (55%) alla 18-aastaste laste vanemad – maailma „emad ja isad”.

Seda võrdlust laiendades on aga selge, et optimism viib erinevate tulemusteni. Kui COP-põlvkonnalt küsiti, milliseid positiivseid kliimameetmeid nad juba rakendavad, olid tulemused järgmised: 14-st kategooriast üheksas oli tegevuse tase üleilmsest keskmisest madalam, ning 14-kategooriast 12-s madalam kui „emadel ja isadel” (vt kliimameetmeid allpool jaotises „Märkused toimetajatele”).

Selleks on tõenäoliselt mitu põhjust. COP-põlvkond on kasvanud koos kliimamuutustega ja suurema tähelepanuga keskkonnale, samas kui vanemad vanuserühmad võivad ära tunda aja jooksul suurenevat muutlikkust. Samuti on huvitav märkida, et, et COP-põlvkond näeb „hinnatõusu” suurema probleemina kui „kliimamuutusi” (51% vs 47%) ning seetõttu on tõenäoliselt põhjuseks ka kallite kestlike valikute taskukohasus.

Kliimameetmed ja tegevusetus

Kuigi kliima suhtes on positiivne tegevus laialt levinud, on vastajate rühmad öelnud, et nad ei tegutse kunagi võtmevaldkondades. Näiteks kogu maailmas on 38% teatanud, et nad on juba vähendanud rahvusvahelisi äri- ja puhkusereise, ning veel 30% kavatsevad seda teha. Samas on peaaegu iga kuues inimene öelnud, et ta ei kavatse seda kunagi teha (17%).

See vastumeelsus rahvusvahelise reiside vähendamisele on märkimisväärselt suurem sellistel turgudel nagu Kanada, Hispaania ja Ühendkuningriik (21%), Jaapan ja Holland (22%), Kanada ja Saksamaa (23%), Austraalia ja Serbia (26%) ning Iisrael (31%). Vastukaaluks on sellistes riikides nagu Lõuna-Korea (9%), Hiina (10%), Egiptus ja Türgi (11%) ning Maroko ja Araabia (12%) vähem inimesi, kes ütlevad, et nad ei vähenda kunagi rahvusvahelist reisimist.

Ülemaailmselt on vastus „Ma ei kavatse seda kunagi teha” eriti märgatav ka sellistes valdkondades nagu „Loomsete toodete tarbimise vähendamine” (18%), „Jätkusuutmatute kaubamärkide boikoteerimine” (15%) ja "Sõprade ja pere julgustamine hankima kliimakriisi kohta teavet" (10%).

Tegevusele vastuseismisele põhjused on keerukad, sealhulgas geograafilised, kultuurilised ja majandustegurid ning usk inimkonna võimesse seda probleemi lahendada, ilma et igaüks peaks tegutsema.

Tehnoloogia kui vahend

Baromeetri vastajad näevad tehnoloogias kõige olulisemat relva võitluses katastroofiliste kliimamuutustega.

Kui neilt küsiti, mida nad peavad kõige olulisemaks, mida ettevõte saaks selle probleemi lahendamiseks teha, nimetas 48% keskkonnatehnoloogiatesse investeerimist. Sellele järgnevad toodete ringlussevõtu ja taaskasutuse täiustamine (45%), ressursside kasutamise vähendamine (28%), töötajate julgustamine osalema keskkonnaalases tegevuses (21%) ning CO2-heite ja plastireostuse mõju kompenseerimine (21%), mis koos moodustavad esiviisiku.

Epson Europe'i jätkusuutlikkusjuht Henning Ohlssonütles: „Epsoni kliimaolukorra baromeeter tagab, et kõigi, sealhulgas sageli tähelepanuta jäetud COP-põlvkonna arvamusi võetakse kuulda, kui maailm hakkab kliimamuutustega võitlema. See on esile tõstnud probleemid nagu teadlikkus ja taskukohasus, mis on miljonite noorte inimeste jaoks võimalikud tegevust takistavad tegurid. See näitab meile, et mõned inimesed eiravad jätkuvalt katastroofilisi kliimamuutusi ja keelduvad tegutsemisest või tunnevad end selles osas võimetuna.

„Need probleemid ei ole aga seotud ainult kindlate rühmadega: need on väljakutsed on meie kõigi jaoks. Kui soovime kliimakriisi lahendada, peame tegutsema ühiselt.

„Lisaks näitab Epsoni baromeeter meile teed, kui inimesed soovivad, et ettevõtted võtaksid rohelise ülemineku osas juhtrolli. Epson näeb tehnoloogiat kui vahendit toode toomiseks, mille tootmisel ja kasutamisel kasutatakse vähem ressursse, mis kestavad kauem, mis on hõlpsamini parandatavad, mida saab taaskasutada ja hõlpsamini ringlusse võtta.  Üheskoos saame luua lahendusi, mida inimesed kliimamõju leevendamiseks vajavad.”

Teave Epsoni kohta
Epson on ülemaailmne juhtiv tehnoloogiaettevõte, kelle mõtteviisiks on pakkuda tõhusaid, kompaktseid ja täpseid uuenduslikke seadmeid, mille abil rikastada inimeste elusid ja luua paremat maailma. Ettevõte keskendub ühiskonnaprobleemide lahendamisele kodu- ja kontoriprinterite, kaubandusliku ja tööstusliku printimise, tootmise, visuaalsete ja elustiili uuenduste kaudu. Epsoni eesmärk on saavutada süsinikunegatiivsus ning loobuda taastumatute maa-aluste loodusvarade (nt nafta ja metall) kasutamisest 2050. aastaks.
Jaapanis asuva Seiko Epson Corporationi juhitava ülemaailmse Epsoni kontserni aastakäive on üle triljoni jeeni.
corporate.epson/en/

Uurimismetoodika

Uuringu viis läbi Censuswide 39 turul 30 294 üldisest vastajast koosneva valimi hulgas vanuses 16+ (vanuste järgi kaalutud). Andmed koguti ajavahemikul 13.07.2023 – 25.07.2023. Censuswide järgib turu-uuringute ühingu eeskirju ja annab tööd nende liikmetele ning järgib ESOMAR-i põhimõtetel põhinevat MRS-i tegevusjuhendit. 

Märkused toimetajatele

Protsent kolmest võtmerühmast, kes juba rakendavad meetmeid 14 kliima suhtes positiivses valdkonnas