Kui meil ei ole käegakatsutavaid väljatrükke fotodest, võib see kahjustada meie mäletamisvõimet

Kui meil ei ole käegakatsutavaid väljatrükke fotodest, võib see kahjustada meie mäletamisvõimet

 Dr. Linda Henkel on Fairfieldi Ülikooli (Fairfield, CT, Ameerika Ühendriigid) professor ja praegu psühholoogia- ja ajuteaduste osakonna juhataja.

 Ta on kognitiivne psühholoog, kes on spetsialiseerunud mälu uurimisele igapäevases keskkonnas.

 Dr. Henkel on avaldanud teedrajavaid uurimusi selle kohta, kuidas fotode tegemine ja vaatamine kujundab inimeste mälestusi oma kogemustest. 

Tema tööd on ilmunud sellistes ajakirjades nagu Psychological Science; Memory; Psychology & Aging ja Journal of Memory and Language, kui nimetada vaid mõned. 

Dr. Henkel on teinud koostööd Epson Europe’iga oma viimase uuringu jaoks, mis käsitleb kampaaniat #Printimise jõud#, milles vaadeldakse, kuidas vastutustundlikult tehtud printimine võib aidata meil mälestusi kauem säilitada.

Uuringust selgus, et vaid 2 protsenti fotodest jõuab meie mobiiltelefonidest meie seintele ning üle kolmandiku inimestest tunnistas, et neil ei ole kodus ühtegi väljaprinditud pilti perekonnast või sõpradest.

Dr. Henkeli arvates on fotode väljapanemine meie kodus ja töökohal oluline viis, mis aitab neid mälestusi tugevdada, suurendades samal ajal meie sotsiaalset sidusust ja heaolu. Ta selgitab:

Ma kasvasin üles ümbritsetuna fotodest. Minu isa oli fotograaf, kes oli spetsialiseerunud laste- ja pereportreedele. Nii et võib-olla ei ole liiga üllatav, et enam kui 25 aastat psühholoogiaprofessorina ja mälu uurijana, kes viib läbi eksperimente, et mõista, kuidas mälu toimib, on osa minu uuringutest uurinud fotode tegemise ja vaatamise mõju meie mälule.

Vaatamata tehnoloogia ulatuslikele muutustele seoses digifotode, nutitelefonide ja sotsiaalmeedia tulekuga, on üks asi, mis ei ole muutunud see, et inimesed peavad isiklikke fotosid väga tähtsaks ja et fotode vaatamine võib anda neile positiivset väärtust.

Uuringud on näidanud, et meie elus oluliste inimeste fotode vaatamine suurendab meie sotsiaalse seotuse tunnet, tuletab meile meelde meie väärtusi ja aktiveerib ajupiirkondi, mis on seotud turvatundega. Epson Europe’i hiljutine aruanne inimeste printimisharjumuste kohta näitab, et perekonna ja sõprade fotode vaatamine aitab meil end neile lähemal tunda ning tekitab positiivseid emotsioone ja mõjub positiivselt meie meeleolule. Varasemad tööd on samuti näidanud, et isiklike fotode vaatamine võib mõjutada meie enesetunnet ning ühendada meid oma kultuuriliste ja genealoogiliste juurtega. 

Kui paneme füüsilised fotod välja oma kodus või töökohal – raamitud fotosid oma seintel või töölaudadel, ülesvõtteid oma külmkapil või peeglil – annavad need meile võimaluse liikuda ajas tagasi. Et meenutada erilisi hetki oma elust ja olulisi inimesi, kellest me hoolime. Fotode esitlemine võimaldab meil ka teistega jagada, rääkides neile kujutatud isikust või sündmusest. See on väärtuslik, sest uuringud näitavad, et oma elu meenutamine üksi või koos teistega võib suurendada meie heaolutunnet, vähendada üksindust ja anda meile suurema elutunnetuse. Seega on trükitud fotode väljapanek suurepärane võimalus nende positiivsete eeliste saavutamiseks.

Tegelikult on peamine põhjus, miks inimesed ütlevad, et nad pildistavad, et aidata neil asju meelde jätta - me jäädvustame oma fotodel nii tähtsaid või tähelepanuväärseid erilisi sündmusi, inimesi ja kohti kui ka tavalisi aspekte oma igapäevaelust. Teeme fotosid ka sotsiaalsetel põhjustel - et jagada oma kogemusi, säilitada ja parandada sotsiaalset suhtlust ning suhelda teistega. 

Digitaalfotograafia lihtsus ja nutitelefonide laialdane kasutamine tähendab, et teeme rohkem fotosid kui kunagi varem ja jagame neid sageli sotsiaalmeedia kaudu lihtsa nupuvajutusega. Inimesed postitavad fotosid, et edastada teavet selle kohta, kus nad on, mida nad teevad ja kuidas nad end tunnevad, mis on suurepärane viis suhtlemiseks, kuid kui me ei ole tähelepanelikud, võib see saboteerida meie teisi mälule suunatud eesmärke ja vähendada mõningaid sotsiaalseid eeliseid, mis tulenevad isiklikust jagamisest.

Tõepoolest, fotod suudavad paremini täita oma ülesannet mälu abivahendina, kui me võtame aega, et neid vaadata, mitte lihtsalt koguda neid oma telefonidesse. Näiteks kui me jagame sotsiaalmeedias fotosid, suuname oma tähelepanu sageli inimeste reaktsioonidele meie postitustele, näiteks sellele, kui palju meeldimisi või kommentaare me saame, ning uuringud näitavad, et me mäletame vähem üksikasju oma kogemustest, kui me niimoodi sotsiaalmeedias postitame. Seepärast ongi nii oluline teha asju, mis suurendavad tõenäosust, et me oma fotosid vaatame ja nendega suhtleme, näiteks neid välja trükkida.

Uuringud näitavad, et isiklike fotode vaatamine aitab meil paremini mäletada kujutatud elamusi ja tunda end ajas tagasi, elades sündmusi uuesti läbi. Fotode läbivaatamine aitab ka säilitada meie mälestuste tugevust ja elujõulisust. Mälestused ei ole meie aju mälupankadesse talletatud külmutatud kaadrid. Need võivad aja jooksul ja vananedes muutuda vähem ligipääsetavaks ja vähem elavaks. Iga kord, kui me mäletame mingit kogemust, näiteks vaadates fotot ja meenutades kujutatud sündmust, aktiveerime neuroneid kogu oma ajus ja meil on võimalus seda mälu tugevdada, mõnikord lisades neile uusi vaatenurki ja lisateavet. 

Lisaks aitavad fotod meil fotodel kujutatud visuaalsetest üksikasjadest rohkem meenutada. Kui ma vaatan oma klassifotot kolmandast klassist, siis ei meenu mulle mitte ainult riietus, mis mul tol päeval seljas oli ja kuidas ma välja nägin, vaid see võib mulle meenutada ka seda üldist aega. Näiteks võib mulle meenuda koolietendus, milles ma sel aastal osalesin. Klassikaaslane, kes enne klassifotot ära kolis. Kui me fotot vaadates aktiveerime ühe mälestuse, võivad ajus aktiveeruda teised neuraalsed representatsioonid ja see toob esile teised seotud mälestused. Niisiis, fotod võivad olla suurepärased abimaterjalid, mis aitavad meil mälestusi kergemini meelde tuletada ja neid elavana hoida, kuid ainult siis, kui me võtame aega neid vaadata ja

nendega suhelda. Prinditud fotode olemasolu meie kodudes ja töökohtades aitab muuta meie fotod igapäevaelus kergesti kättesaadavaks. 

Ma teen tohutult palju fotosid (see ei ole minu süü, et mu lapselapsed ja kassid on nii pagana armsad!).  Paar korda aastas vaatan läbi kõik viimase paari kuu jooksul tehtud fotod ja korrastan need oma arvutis, kustutades mõned ebasobivad fotod (nt ähmased kaadrid, duplikaadid, ebameeldivad vaatenurgad jne) ja valides välja mõned, mille trükin välja albumisse või suuremate väljaprindina, mida saab raamida. Ma prindin mõned 4×6-formaadis fotod ja vahetan vanad fotod uute vastu välja külmkapil ja töölaua läheduses. Samal ajal, kui ma fotosid sorteerin, mõtlen mõnda aega inimestele ja sündmustele, kutsun esile oma mälestusi ja tean, et need on viisid, kuidas oma mälestusi elus hoida. 

Epsoni EcoTanki printerid ei kasuta kassette. Neis on piisavalt tinti kuni kolmeks aastaks, mis säästab kuni 90% tindikuludest ning palju aega ja vaeva. Nii et kui peate printima, on mõttekas printida Epsoni EcoTanki printeriga