Täiusliku haridustehnoloogia lõputu väljakutse

Haridus on üks ühiskonna tähtsamaid investeeringuid tulevikku. Suuremal osal inimestel on selleks ainult üks võimalus.

Seetõttu on poliitikakujundajatel ja õpetajatel selle õnnestumisel suur vastutus. Täiusliku lähenemise leidmise soov, eriti seoses tehnoloogia rolliga, on algatanud kirglikke mõttevahetusi ja põhjalikke uuringud, et leida parim viis haridussüsteemi juhtimiseks.

Ühel poolel on inimesed, kes ülistavad selle häid külgi peaaegu ilma eranditeta. Teisel poolel on need, kes toovad välja liigse ekraaniaja ja sotsiaalmeedia kahjuliku mõju ning viitavad sellele, et õpetajate ja õpilaste kätes peaks olema vähem digisüsteeme.

Selle käimasoleva vaidluse ajal toob hiljutine tehnoloogiat puudutav perspektiivimuutus Rootsi klassiruumis (osaliselt tänu nende haridusministri järsule kannapöördele) ¹esile vajaduse nüansirohke lähenemise järele.

Seega, kelle käes on tegelikult võti õige tee avamiseks, kas haridustehnoloogia pooldajatel või skeptikutel? Sellele küsimusele vastamisel on tähtis mõista mõlemat arusaama.

1 https://thepeninsulaqatar.com/article/07/06/2023/swedish-schools-to-reduce-screens-increase-books

Haridustehnoloogia positiivne külg

Haridustehnoloogia arenduse pideva täiustamise propageerijad on veendunud, et see on teinud valdkonnas kõigi jaoks elu lihtsamaks. Nad toovad esile asjaolu, et pliiatsi ja paberi kasutamise asemel kasutavad õpilased nüüd märkmete tegemiseks ning töötamiseks sülearvuteid. Võrreldes õpikute virnaga on iPad suhteliselt kerge. Raske raamatu asemel on Internetist või e-raamatust otsimine veelgi lihtsam.

Pooltargumendid viitavad sellele, et ajad on muutunud, inimesed on arenenud ja tehnoloogia on täiustunud. Nad väidavad, et tehnoloogia kaasamine haridusse valmistab õpilasi paremini ette ettearvamatuks tulevikuks, kus tehnoloogia mängib otsustavat rolli.

Selle toetamiseks on rohkelt tõendeid. Digitööriistadega arvutite ja muude seadmete kasutamine võimaldab õpilastel olla proaktiivsemas rollis ning selle protsessis keskel. ²Kuna üle 65% maailma inimestest on peamiselt visuaalsed õppurid, pakub tehnoloogia ka võimalust nendega paremini arvestada ja täiustada õppekvaliteeti kõigi jaoks digitaalsete visuaalsete abivahendite abil. ³. 

Interaktiivsete ekraanide, monitoride või projektorite tehnoloogia annab õpetajatele võimsa platvormi visuaalse ja interaktiivse õppekeskkonna loomiseks, mis aitab visuaalseid-ruumilisi õppureid, ning on etem traditsioonilistest tööriistadest (nt magnettahvlid ja klassitahvlid). Õpetajad on ka üldiselt ühel meelel; ligikaudu 78% ütles, et interaktiivsema ja parema kuvamistehnoloogia kasutamine aitaks õpilasi tõhusamalt kaasata. ⁴.

Selle tulemusena peavad paljud pooldajad oluliseks jätkata hariduses tehnoloogia revolutsioonilise potentsiaali omaks võtmist. See pakub uut viisi õppeprotsessi täiustavate visuaalelementide kuvamiseks ja kasutamiseks. Seda vaadet peegeldavad paljud haldusasutused. Ühendkuningriigi valitsus kuulutas hiljuti välja täiendava 150 miljoni naelase investeeringu, et kõik koolid ja akadeemiate usaldusfondid saaksid klassiruumis kasutada digitehnoloogia pakutavaid eeliseid. ⁵.

Digitehnoloogia hariduses ei ole vaid ainult ekraanid ja visuaalid.

On olemas lihtsad tehnoloogiad, mis parendavad haridustöötajate elu, näiteks skannerid, mis võrdlevad kirjatöid ja veebipõhised hindamisplatvormid, millega õpilaste hindamist paremini hallata. Veebipõhise hindamisplatvormi prooviversioon Uus-Meremaa ülikoolis säästis märkimisväärselt õppejõu aega ja kulusid, kuna dokumentide süsteemi skannimine võimaldas kiiremat hindamist ja vähendas 1000 koolitöö tagasiside aega kahelt nädalalt kahe päevani. ⁶.

2 KeAi, digitehnoloogia rolli mõistmine hariduses: Ülevaade

3 Riiklik Biotehnoloogia Teabekeskus, visuaalsete ja mittevisuaalsete õppurite liigitus elektroentsefalograafiliste alfa- ja gammategevuste kaudu.

4 Epson, „soodsad õppekohad“ Ühendkuningriigi klassiruumides.

5 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/1088120/SRM_Building_a_stronger_system_strategy.pdf

6 Crowdmark, üleminek veebipõhisele hindamisele suurtes klassides.

Skeptiline vaade tehnoloogiast

Need, kes on vähem entusiastlikud, väidavad, et tehnoloogia mõju hariduses on olnud mõnevõrra tagasihoidlik. ⁷Vaatamata arengule saab koolide haridustehnoloogia sageli kriitikat selle eest, et see on eraldatud õpilaste isiklikest digimeediakasutusest ⁸ja seab õppeasutuse vajadused õpilaste isiklikest vajadustest tähtsamaks.

Mis veel halvem, testitulemused USA-s on jätkuvalt langenud, hoolimata ennustustest, et tehnoloogia peaks tooma haridusse murrangulise arengu ⁹ja õppejõud on ise öelnud, et need digitaalsed vahendid võivad meid „aeglaselt mürgitada“. ¹⁰

Selline tõestusmaterjal ja surve, et haridusasutused ei tohi teha vigu ega raisata väärtuslikke ressursse, viib arusaamani, et võib-olla oleks õigem hariduses tehnika rolli kahandada. Liigne ekraaniaeg viib emotsionaalse düsregulatsioonini ning mõjutab negatiivselt koolieas õppurite matemaatika- ja kirjaoskust. ¹¹.

Mürgikarikast joomise asemel on Rootsi haridusminister Lotta Edholm hakanud tegutsema. Ta väidab, et koolis digialternatiivide asemel taas õpikute kasutuselevõtt on hädavajalik, sest need pakuvad „eeliseid, mida ükski tahvelarvuti ei saa asendada“. ¹²Kui tehnoloogia kasutamine koolides areneb ohjeldamatult, võivad masinad varsti ametikohad endale võtta ja õpetajad võidakse isegi täielikult tehisintellekti vastu välja vahetada. ¹³Selle tagajärjed tulevastele õppuritele võivad olla murettekitavad.

Siiski hoolimata kõigest sellest, pole võib-olla õige klassiruumist tehnoloogiat täielikult eemaldada ning tolmuste kriiditahvlite ja kohmakate grafoprojektorite juurde tagasipöördumine ei pruugi samuti olla õige lähenemine. Eriti, kuna digipööre on kõikjal meie ümber. Maailm on täis tehnoloogiat ja igat sorti uuendusi. Juhid, õpetajad, õpilased ja vanemad ei saa üritada aega tagasi keerata ning tegutseda nii, et see kogu ülejäänud maailmaga ei klapi.

Õnneks on olemas ka kolmas võimalus.

7 Brookings Institution, lubaduse täitmine: Kuidas saab haridustehnoloogia kõigi õppimist parandada?

8 https://blogs.lse.ac.uk/parenting4digitalfuture/2018/04/27/digital-technology-in-school-fails-predictably/

9 https://www.forbes.com/sites/nataliewexler/2020/10/29/why-12th-grade-test-scores-are-even-worse-than-they-appear/?sh=35b6a1ec70f5

10 https://news.stanford.edu/report/2023/04/10/technology-might-be-making-education-worse/

11 https://edtechmagazine.com/k12/article/2023/01/heres-what-research-says-about-screen-time-and-school-aged-kids

12 https://www.lemonde.fr/en/health/article/2023/05/21/too-fast-too-soon-sweden-backs-away-from-screens-in-schools_6027454_14.html

13 https://www.theguardian.com/technology/2020/mar/19/can-computers-ever-replace-the-classroom

See pole nii mustvalge

Nagu suurema osa asjadega elus on võtmeks mõõdukus. Võime õppida mõlema poole väidetest.

Hariduses tehnoloogia positiivse mõju maksimeerimine ja negatiivse mõju leevendamine nõuab tähtsat põhimõtet, mida tuleb arvesse võtta: õpetajate ja õppurite õppematerjalidega seotud suhtlemisvõimaluste edendamine. ¹⁴.  Seda tuntakse juhendamistuuma („instructional core“) põhimõttena, mis toob esile olulise teguri, mille paljud koolireformid sageli unustavad.

Lihtsamalt öeldes on haridustehnoloogia kõige edukam, kui see täiendab ja täiustab neid vastastikkuseid suhteid. Õige tehnoloogia kasutamine on võti, mis tagab, et õppurid saaksid haridust kõige tõhusamalt ära kasutada. Tehnoloogiat saab strateegiliselt kasutada selleks, et edendada õppurite, õpetajate ja õppematerjalide tõhusat suhtlust ning see ei tohiks asendada õpetajate tööd. ¹⁵.

Andmed näitavad, et õpilaste jaoks on olulisem, kes tehnoloogiat kasutab, mitte see, millise tehnoloogiaga on tegu. ¹⁶Haridustöötajad ei tohiks lihtsalt mõtlematult klassiruumi seadmeid lisada, vaid peaksid selle asemel arvestama töötajate ja õpilaste konkreetsete vajadustega ning valima tehnoloogia nende vajadustega kooskõlas.

Liiga sageli tuntakse koolides ja ülikoolides survet teha investeeringuid, mis ei ole nende jaoks õiged ning mis viivad kõigi seotud isikute ressursside raiskamise ja pettumuseni. Nagu Kuldkiharake, kes otsib ideaalset putru, tooli ja voodit, peavad haridustöötajad leidma laiast tehnoloogialahenduste valikust selle, mis on täiuslik.

Seejuures peavad õpetajad läbima koolitusi ja võtma omaks eluaegse õppe, et nad suudaks kasutuselevõetavat tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutada. Neil on vaja aega eri lähenemisviiside arutamiseks ning võtta samal ajal osa tugigruppidest, et jagada mõtteid, saada inspiratsiooni ja õppida tundma parimaid tavasid.

Sellel missioonil tuleb hoolikalt arvesse võtta iga õppeasutuse ning selle õpilaste ainulaadseid vajadusi, eelistusi ja piiranguid, et toetada ja täiustada õppeprotsessi, mitte püüda seda murranguliselt muuta. Lõppude lõpuks pole sellele dilemmale universaalset lahendust.

Klassiruumis tehnoloogia rolli vähendamine võib mõnel juhul osutuda kasulikuks, kuid kõige tähtsam on mõista, et iga hariduskeskkond on väga erinev ja õppurite vajadused on samamoodi keerulised. Õige tehnoloogia võib muidugi asju lihtsustada, kuid haridustöötajatel (nagu ka Kuldkiharakesel) tuleb hoolikalt valida õiged vahendid, mis sobivad nende õpetamisstiilide ja õpilaste vajadustega.

Kõige olulisem on meeles pidada, et kuigi kõik poliitikud, teadlased või lapsevanemad võivad haridustehnoloogiaga seotud arutellu sõna sekka öelda, peavad seda kasutama õpetajad ja õpilased ning just nende arvamus on loeb kõige rohkem.

Seega kasutame tehnoloogiat juhendamistuuma paremaks toetamiseks. Tuleviku õpilastele tõelise edu tagamiseks ei tohi rõhk kunagi olla ainult tehnoloogiagal.

14 Pennsylvania Ülikool, juhendamine, võimekus ja parendamine.

15 Brookings Institution, COVID-19-järgne haridustehnoloogia: Kasutamata jäetud võimalus?

16 McKinsey & Company, uued ülemaailmsed andmed toovad välja tehnoloogia mõju õppimisele.